Taksi Tõustandard

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE: Taks, ka taksikoeraks või mägrikuks
kutsutud, on tuntud juba keskajast. Brakkidest aretati edasi sellised koerad,
kes olid eriti sobivad maa-aluseks jahiks. Niisugustest madalajalgsetest
koertest kristalliseerus välja taks, kes on tuntud kui üks kõige mitmekülgsem
jahikoeratõug. Ņą näitab suurepäraseid tulemusi ka maapealsetes katsetes,
nii ajujahil, üles ajamisel kui ka verejäljes. Vanim takside aretusühing on
Deutsche Teckelklub 1888 eV. Takse on aastakümnete jooksul aretatud
kolmes erinevas suuruses (taks, kääbustaks, küülikutaks) ja kolmes erinevas
karvatüübis (lühikarvaline, karmikarvaline ja pikakarvaline).

ÜLDMULJE: Madalajalgne, lühikestel jalgadel pika, kuid kompaktse
kehakujuga, väga lihaseline, uljalt väljakutsuva peahoiakuga ja
tähelepaneliku ilmega. Välimikus avaldub sugupooletüüp. Pika kerega
võrreldes lühikestest jalgadest hoolimata on väga liikuv ja väle.

OLULISED PROPORTSIOONID: Turjakõrgusest umbes ühe kolmandiku pikkuste
jalgade korral peaks ka kerepikkus olema turjakõrgusega harmoonias, umbes
1 suhtes 1,7 kuni 1,8-le.

KÄITUMINE/ISELOOM: Olemuselt sõbralik, mingil juhul mitte pelglik ega
agressiivne, tasakaaluststud temperamendiga. Hasartne, visa, terava
haistmisega ja väle jahikoer.

PEA: Piklik, nii pealt- kui külgvaates ühtlaselt ninapeegli suunas ahenev,
samas mitte terav. Kulmukaared on selgelt väljendunud. Nina kõhr ja tipp on
pikad ning kitsad.

PEAPIIRKOND:
Kolju: Üsna lame, vähehaaval kumeraks ninaseljaks üleminev.
Üleminek laubalt koonule: Ainult vaevumärgatav.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel : Hästi arenenud.
Koon : Pikk, piisava laiusega ja jõuline. Kaugele ulatuv ja kuni silmade
tasemeni avanev.
Lõuad/hambad :Tugevalt arenenud üla- ja alalõuad. Käärhambumus,
korrapärane ja täielikult sulguv. ldeaalne on täiskompleksne 42 hambaga
hambavalem, tugevate, omavahel täpselt haakuvate kihvadega. Mokad : Tihkelt liibuvad, alalõuga hästi katvad.
Silmad : Keskmise suurusega, ovaalsed, hästi laia asetusega, selge, energilise
ja samas sõbraliku ilmega, mitte aga teravapilgulised. Värvilt säravad
ja samas sõbraliku ilmega, mitte aga teravapilgulised. Värvilt säravad
tumepunakaspruunist kuni mustjaspruunini igat värvust koertel.
Arlekiinkoertel on klaas-, kala- või pärlsilmad ebasoovitavad, kuigi lubatud.
Kõrvad : Kõrgele, mitte aga liiga ette kinnitunud, piisava, kuid mitte
ülemäärase pikkusega, ümaraservalised, liikuvad, eesmise servaga põskedele
liibuvad.

KAEL: Piisava pikkusega, lihaseline; tihedalt liibuv kaelanahk; kergelt kaarduv
kukal, vaba ja kõrge asetusega.

KERE
Ülajoon : Kulgeb harmooniliselt kuklast kuni kergelt laskuva laudjani. Turi :
Selgelt väljendunud.
Selg : Kõrgest turjast alates kulgeb piki rinnalülisid edasi sirgelt või veidi
tahasuunas laskuvalt. Tugev ja hästi lihaseline. Nimme(lanne) : Tugevalt
lihastunud, piisava pikkusega.
Laudjas : Lai ja piisava pikkusega, kergelt laskuv.
Rindkere : Rinnakuluu on hästi väljendunud ja nii selgelt etteulatuv, et selle
mõlemal küljel moodustuvad kerged süvendid. Rinnakorv on eestvaates
ovaalne, pealt- ja külgvaates väga ruumikas, kaugele taha ulatuvate roietega,
võimaldamaks südame ja kopsude täielikku väljaarengut. Labaluu ja
õlavarreluu õige pikkuse ning nurkade korral varjab esijäse külgvaates
rinnajoone sügavaima punkti.
Alaioon ia kõht: Veidi tõusev.

SABA: Mitte liiga kõrge asetusega, seljajoone pikendusena kantud. Saba
viimase kolmandiku osas on lubatud vaevumärgatav kaardumine.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED :
Üldine : Tugevate lihastega, heade nurkadega; eestvaates kuivad, sirge
seisuga esijalad on tugevaluulised ja otse ette suunatud käppadega.
Õląd : Plastiliste lihasega. Pikk, tahasuunas kaldu labaluu liibub tihedalt
rindkerele.
Õlavarred : Labaluudega sama pikad ja asetsevad nendega ligikaudu
täisnurga ąll, tugevaluulised ja hästi lihaselised, liibuvad roietele, kuid on
vabad ja liikuvad.
Küünarnukid : Mitte sisse- ega välja pöördunud.
Küünarvarred : Lühikesed, siiski nii pikad, et koera jala pikkus moodustab
umbes ühe kolmandiku turjakõrgusest. Võimalikult sirged.
Randmeliigesed : Randmeliigesed asetsevad teineteisele veidi lähemal kui
õlaliigesed.
Kämblad : Külgvaates ei tohi kämblad olla püstised ega ka ettesuunas
läbivajunud.
Esikäpad : Varbad on tihedalt kooshoidvad, hästi kumerad, tugevate,
vastupidavate, hästi polsterdatud padjanditega ja lühikeste, tugevate
küüntega. Viies varvas, millel küll funktsioon puudub, ei tohi olla
eemaldatud.

TAGAJÄSEMED:
Üldine : Hästi lihaselised, esijäsemetega sobivas proportsioonis. Põlve- ja
kannaliigesed on hästi nurgitunud, tagajalad paralleelsed, mitte kitsa ega
laia asetusega.
Reied : Peavad olema hea pikkusega ja tugevalt lihastunud.
Põlveliigesed : Laiad ja tugevad silmatorkavate nurkadega.
Sääred : Lühikesed, reitega ligikaudu täisnurga ąll asetsevad, hästi
lihaselised.
Kannaliigesed : Tugevalt soonelised ja kuivad.
Pöiad : Suhteliselt pikad, sääre suhtes liikuvad ja veidi ettepoole kaldus.
Tagakäpad : Neli tihedalt kooshoidvat, hästi kumerdunud varvast. Toetuvad
täielikult tugevatele padjanditele.
LIIKUMINE: Liikumine peab olema ruumikas, sujuv ja hoogne, pika, maapinnalähedase esisammuga, tugeva tõukega ja mõjuma kergelt
nõtkuvana seljajoones. Saba peab seejuures veidi laskudes jälgima
harmoonilist seljajoone pikendust. Esi- ja tagajalad liiguvad paralleelselt.
harmoonilist seljajoone pikendust. Esi- ja tagajalad liiguvad paralleelselt.

NAHK: Tihedalt liibuv.

KARVKATE
LÜHIKARVALINE
KARV : Lühike, tihe, läikiv, siledalt liibuv, tugev ja kõva, ilma mingite
karvutute aladeta.

SABA : Peene, tiheda, kuid mitte liiga rikkaliku karvaga. Veidi pikem okaskarv
alaküljel pole viga.

VÄRVUS: a) Ühevärvilised : punane, punakaskollane, kolane, kõk need koos
musta okkaga või ilma. Seejuures on puhas värvus eelistatum ja punane
väärtuslikum punakaskollase ja kollasega võrreldes. Ka tugeva musta looriga
koerad kuuluvad siia, mitte muude värvuste juurde. Valge on ebasoovitav,
kuid üksikud valged täpid ei ole diskvalifitseerivad. Ninapeegel ja küüned on
mustad; punakaspruunid on samuti lubatud, kuid ebasoovitavad.
b) Kahevärvilised : sügavmust või pruun, mõlåmad roostepruunide või
kollaste märgistega (piirdega) silmade kohal, koonu külgedel ja alamokkadel,
kõrvade sisekülgedel, eesrinnal, jalgade sise- ja väliskülgedel, käppadel,
pärapiirkonnas ning sellest edasi kolmandiku kuni pooleni saba alaküljest.
Ninapeegel ja küüned on mustadel koertel mustad, pruunidel koertel pruunid.
Valge on ebasoovitav, kuid üksikud väikesed täpid ei ole diskvalifitseerivad.
Liiga tugevalt laialiulatuv piirdemärgis on ebasoovitav.
c) Laigulised (arlekiinid, tiigrikarva) : Põhivärviks on alati tume värv (must,
punane või hall). Soovitavad on korrapäratud hallid või ka beezid laigud
(ebasoovitavad on suured plekid). Ei tume ega hele värv tohi ülekaalus olla.
Tiigrikarva taksi värvus on punane või kollane tumeda vöödilisusega.
Ninapeegel ja küüned on samasugused nagu ühe- ja kahevärvilistel.

KARMIKARVALINE

KARV : Kogu keha on koonu, kulmukaari ja kõrvu välja arvates, kaetud
aluskarvaga läbikasvanud, ühtlaselt katva, tiheda, traatja kattekarvaga.
Koonul moodustub selgelt väljendunud habe. Kulmud on tihedad. Kõrvadel on
karv lühem kui kehal, peaaegu sile. Saba on kaetud ühtlase, tihedalt liibuva
karvaga.

VÄRVUS : Peamiselt hele kuni tume uluki (metssea) värv või ka
kuluheinavärv. Edasi kehtivad lühikarvalise ąll punktides ą) kuni c) kirjeldatud
värvused.

PIKAKARVALINE

KARV : Alusvillaga varustatud sile, läikiv karv, kerel liibuv, pikem kaela ąll ja
kere alaosas, rippuv kõrvadel, moodustab jalgade tagakülgedel märgatava
karvastuse (lipud), saavutab īmą suurima pikkuse saba alaosas ning
moodustab seal täieliku vimpli.

VÄRVUS : Nagu lühikarvalise juures a) kuni c) all kirjeldatud.

SUURUS JA KEHAKAAL
Taks : Rinnaümbermõõt üle 35 cm. Kehakaalu ülempiir umbes 9 kg.
Kääbustaks : Rinnaümbermõõt üle 30 kuni 35 cm, vanuses vähemalt 15 kuud.
Küülikutaks : Rinnaümbermõõt kuni 30 cm vanuses vähemalt 15 kuud.

VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sõltub
otseselt kõrvalekalde ulatusest. Kolmandad purihambad (M3) jäävad
hindamisel tähelepanuta. Kahe esimese eespurihamba (PM1) puudumist ei
hinnata veaks. Viga on ühe teise eespurihamba (PM2) puudumine, kui peale
PM rohkem ühtegi hammast ei puudu, niisamuti ka kõrvalekalle korrektselt
sulguvast käärhambumusest, nagu nt otsehambumus.

RASKED VEAD:
Kõhetu, kõrgejalgne või maalähedane kehaehitus.
Hamba puudumised, mis ei ole loetletud diskvalifitseerivate vigade all.
Klaassilmad teistel värvustel kui arlekiinidel.
Teravatipulised, väga voldilised kõrvad.
Turjast allarippuv kere.
Nõgus selg, küürus selg.
K o d u l e h t E l i t e c ‘ s t
Nõgus selg, küürus selg.
Nõrk nimmepartii.
Tugevalt tagakõrge koer (ristluu on turjast kõrgemal).
Liiga nõrk rinnakorv.
Hurdalikult ülestõmmatud kube.
Puudulikud esi- ja tagajalgade nurgad.
Kitsad, kehva lihastikuga tagajäsemed.
X- või O-jalgne seis.
Sissepoole või liiga tugevalt väljapoole pööratud käpad.
Harali varbad.
Raskepärane, kohmakas, paterdav käik.

KARVKATE:
Lühikarvaline taks:
Liiga peen, õhuke karv; karvutud ąląd kõrvadel (nahkkõrvad), muud karvutud
alad.
Liiga jäme, pikk karv.
Harjassaba.
Osaliselt või kogu pikkuses karvutu saba.
Karmikarvaline taks
Pehme karv, nii lühike kui pikk.
Pikk, erinevas suunas kerest eemaleturritav karv. Lokiline või laines karv.
Pehme karv peas.
Vimpelsaba.
Puuduv habe.
Puuduv alusvill.
Lühikarvalisus.
Pikakarvaline taks
Kogu kerel ühepikkune karv.
Laineline või sakris karv.
Sabavimpli puudumine.
Kõrvadel üleulatuva karva puudumine.
Lühikarvalisus.
Selgelt lahknev karv seljal.
Liiga pikk karv varvaste vahel.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
Väga arglik või agressiivne käitumine.
Üle-, ala- või malehambumus.
Alumiste kihvade väärasendid Ühe või enama kihva või ühe või enama
lõikehamba puudumine.
Teiste eespurihammaste või purihammaste puudumine peale: ülalnimetatud
kaks PM1 või üks PM2 ja arvestamata M3. Alaarenenud rind.
lgasugused sabavead.
Väga lõdvad õlad.
Läbivajunud randmed. Must värvus ilma piirdeta; valge värv piirdega võ ilma. Kõik teised värvuste
all nimetamata värvused.
Märkus : lsastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult
munandikotti laskunud munandit.

Maret Kärdi tõlge
saksakeelsest originaalist oktoober 2001,
heaks kiidetud EKL juhatuses, veebruar 2003 protokoll nr 1.
(allikas: www.taksid.ee)